Kikerherneomlett

See vahva idee - kasutada kikerhernejahu omleti valmistamiseks - levib täistaimsete toitujate ringkondades juba ammu-ammu.

Tervist silmas pidades olen praetud toitude suhtes olnud mõnevõrra skeptiline, seetõttu oli see retsept minust mõni nädal tagasi ikka veel proovimata. Ei tea, kas mõjutavad mind talviselt karged ilmad rasvasemate toitude poole pöörduma, aga viimasel ajal olen selle omleti pea igal hommikul "ära proovinud" ja pean ütlema, et hommikusöögi variantidesse lisamiseks on see tõesti väärt idee, ehk mitte igapäevaselt, aga no küllap ka minul ükskord see vaimustus raugeb - kusjuures ka omnivoorid kiidavad kikerherneomleti igati heaks ega leia munast tehtud variandi sugugi etema olevat. Lisaks hoiab kikerherneomlett kõhu mõnusasti kaua täis ning ei pea kohe lõunasöögi või snäkkimise pärast muretsema hakkama :)

Hommikusöök - kikerherneomlett salatiga ja tatragaletid ise valmistatud tahini ning granaatõunaseemnetega

Olen paika katsetanud sellise, minu jaoks maitsvaima variandi:

• 50 grammi kikerhernejahu

• 10 grammi herne- või riisiproteiinipulbrit (ei pea lisama, aga see annab lisavalku hommikusöögile)

• Tunde järgi vett, et kikerhernejagu ja proteiinipulber moodustaks paraja paksusega omletitaigna

• 50 g peeneks hakitud brokkolit

• Mõni viil peeneks hakitud paprikat

• Pool peeneks hakitud pisemat tomatit

• Paar viilakat peeneks hakitud porrut

• 40 g hapukapsast (jah, hapukapsast on ütlemata hea selle omleti sees, annab koos tomatiga mõnusasti mahlasust ja hapukust)

• 1 tl maitsepärami

• Väike peotäis hakitud värsket peterselli

• Näpuotsatäis musta himaalaja soola (võtmekomponent taignale munalaadse maitse tekitamisel, aga samas õnnestub omlett kindlasti ka ilma selleta)

• Maitse järgi roosat himaalaja soola või pan-soola (pan-sool on hea kaaliumiallikas, sisaldab vähem naatriumit ka,  mida on meie tavapärases menüüs niigi liiga palju)

• Praadimiseks veidi sobivat õli / kookosrasva

• Peale raputamiseks veel värsket hakitud sibulat ja lisandiks veel muud värsket salatit

Tegelikult võib ju taignasse improviseerida kõiki kodus ette juhtuvaid köögivilju, minu soovitus oleks kasutada just tugeva maitsega laugulisi ja muid tumerohelisi (maitse)taimi - sibulat, peterselli, porrut, lehtkapsast vms. Pipart muidu soovitatakse ka, no pipar ei ole "minu" maitseaine - ei sobi see mulle teps mitte. Aga hapukapsast ei soovita ma välja jätta - ikka hoopis teine mekk, kui seda lisada. Lisaks aitavad hapukapsa pikad kiud taigent ühtseks siduda ja nii on kergem seda ümber keerata.

Omletitaigen

Taigen tuleb esialgu selline, et tekib kahtlus, kas ta üldse koos püsib - nii palju on seal köögivilju ju sees. Esialgu julgesin katsetada poole vähema hulga köögiviljadega, aga aja jooksul sai selgeks, et kikerhernes on üks tublilt koos hoidev taignamaterjal ja mida rohkem köögivilju,  seda mahlasem omlett tuleb.

Segasin kikerhernejahu, proteiinipulbri ja vee paraja paksusega taignaks, lisasin hakitud juurviljad ja maitseained, kallasin segu eelnevalt kuumaks aetud pannile ja küpsetasin nii kaua (mitte kõige kuumemal tulel), kuni pealt pannilabidaga katsudes oli tunda, et taigna osa hakkab ka pealt poolt kummjaks muutuma s.t. ei ole enam vedel. Eks pannilabidaga saab ääre alt tasapisi proovida ka, kas annab juba ühes tükis ümber keerata. Seejärel keerasin omleti ümber ja pruunistasin ka teiselt poolt.

Pannil küpsemas

Hästi lihtne on tegelikult seda valmistada ja üsna tervislik on see ka. No muidugi kui praadimise osa välja arvata - mõned kokkajad teevad sama omletti ka ahjus, et vältida liigset rasva kasutamist. Mina veel ahjus proovinud ei ole - see krõbe koorik on lihtsalt liiga ahvatlev...