Ülitundlikkusest, depressioonist ja täistaimsest toitumisest

Järgnev mõttekäik tekkis mul vaadates Dr Michael Greger'i videot pealkirjaga "Anti-Inflammatory Diet for Depression" - Videot ennast saab vaadata: Siit

Püüdes videot lihtsustatult kokku võtta, seostab Dr Greger depressiooni kui seisundi vajalikkust inimese elus just vajalikkusega haigustega toime tulla ehk siis võitlemiseks põletikuliste reaktsioonidega kehas  - eks ole ka mõnevõrra loomulik, et haiguste ajal tunneb inimene end loiult ega suuda eriti millestki vaimustuda, sest kogu keha energia on koondatud haigusekoldest jagu saamisele. Dr Greger seostab seda ka võimalikkusega, et kehas põletikke tekitavate toiduainete mõju sh liha, kala, rafineeritud teraviljad, karastusjoogid võivad olla depressiooni teket soodustavad toiduained. (Eks see asjaolu ole ka teada, et kasutades nt toidus meile allergeenseid toiduaineid, on üks võimalikke kaassümptomeid meeleolu langus ja depressioon - ka allergeenidega võitlemiseks peab keha end mobiliseerima). Kõige põletikuvastasem toitumisstiil on Dr Gregeri soovitusel loomulikult taimne menüü - kui loomsetes toiduainetes on palju põletikke soodustavaid endotoksiine, siis taimedes seevastu palju põletikke neutraliseerida aitavaid antioksüdante.

Teadmine taimse toidu mõjust depressiooni leevenduseks on minu jaoks oluline. Juba üsna pikka aega olen endamisi juurdlenud, et kuidas on see võimalik, et teatud osa inimkonnast on loomade suhtes kaastundlik, samas teisel osal aga tekib empaatia ainult teoreetiliselt - suutmata seejuures loomade kannatuste vähendamiseks reaalseid samme astuda. Suurem osa inimestest ju on võimelised nentima, et loomade peal korda saadetu on ebaõiglane ja julm, kuid siiski jätkavad loomsete toiduainete igapäevast kasutamist. Sel teemal sageli mõtiskledes olen hakanud võimet loomadele kaasa tunda seostama ülitundlikkuse teemaga. Väidetavalt on umbkaudselt 1/5 inimkonnast ülitundliku geenitüübiga, keskkonnast saadavat infot süvatöötlevad ja väga empaatilised (Ülitundlikkuse tunnuste kohta võib lähemalt lugeda: Siit). Ülitundlike inimeste tavapärane stressitaluvuse tase on teistest inimestest palju madalam ja emotsionaalne ära kukkumine kergem tekkima - olen mõelnud, ehk seepärast leidub ülitundlike seas rohkem täistaimetoitlaseid - põhjusel, et selline toitumisviis lihtsalt aitab igapäevaelus kergemini toime saada? Et loomne toit lisaks kehale veelgi stressitaset, mis on ümbritseva keskkonna tõttu ülitundlikel nagunii tavapärasest kõrgem? Vähemasti enda puhul tunnen, et sel mõttekäigul võiks mõningane tõepõhi all olla...

Kui ma täistaimetoitlust aastaid tagasi oma treenerile mainisin, oli tema esimene küsimus mulle, et kas mul on elus olnud pikalt kestvaid kriisiolukordi? See võttis mind toona veidi muigama, sest idee empaatia tekkimisele läbi ainult inimese omaenese kannatuste tundus veid banaalne. On ikka ju õnnestunud ja rõõmsat elavate inimeste seas ka täistaimetoitlaseid, mitte ainut õnnetute ja rõhutute seas, mina ikka mõnda sellist ka tean. Ometi olen veganite seas tõesti kohanud enam minevikutraumaga inimesi või siis nagu juba mainitud, ülitundlikke kelle jaoks igapäevane sotsiaalne keskkond ongi tavapärasest enam stressi ja küsimärke tekitav. Olen kohanud ka inimesi, kes on loomsete toiduainete tarvitamisest loobunud pärast surmalähedast kogemust. Mulle tundub, et seosed ülitundliku, depressiooni ja täistaimse toidusedeli vahel on olemas, kuid õnneks mitte ainult - muidu võiks tulla lagedale pessimistliku ennustusega, et üle 1/5 inimkonnast ei suuda tõenäoliselt end loomsetest toiduainetest loobuma inspireerida.

Taimse toidu idee ei ole ju mitte ainult inimese stressitaset vähendada - milleks peaks ka tugevama närvikavaga inimene soovima tarvitada toiduks kehas põletikke tekitavaid ja ka muidu kahjulikke toiduaineid? See, et mõne inimese keha tuleb loomse toidusedeliga toime, ei tundu kuigi asjalik argument. Häid ja igati terveid meditsiinilise haridusega vegan toitumise eest kõnelejaid leidub üha rohkem ja rohkem (või ilmuvad need minu vaatevälja üha rohkem ja rohkem) ning ühel hetkel võib tõesti enamus ühiskonnast mõista, et hästi planeeritud täistaimne toit tagab neile parema tervise ja elu - ja seda nii ülitundliku kui ka tavapärase geenitüübiga inimesele...