Sotsiaalsed kiskjad veganite hulgas

Seda, kes on sotsiaalne kiskja ehk psühhopaat, teavad üldiselt tänapäeva inimesed hästi, sest neid meie seas jagub. Aga sissejuhatuseks minupoolne lühildane arusaam sellest mõistest:

Psühhopaat ei ole reeglina selline nagu filmides kujutatakse - iseloomult pahatahtlik/õel inimtüüp. Jah, mõned psühhopaadid on ka loomult õelad, ajaloos väljapaistvad kurjategijad jne, aga neid on siiski vähemus. Enamus psühhopaate ei pruugi olla rutiinsetes elusituatsioonides üldse pahatahtlikud, pigem üsna šarmantsed ja väljapaistvalt abivalmid. Küll aga on nad oma abivalmidust jagades ratsionaalsed ning kalkuleerivad, käsitledes ümbritsevaid inimesi kasumitaotlusliku ressursina. Umbes nii nagu veepudelit, mida janusena püüad avada. Eemaletõukavaks muutub sotsiaalne kiskja siis, kui inimene ei täida enam tema vajadusi, kuid seegi pole otseselt pahatahtlik. Kui sa janusena veepudeli korki kohe pealt ei saa, siis sa ju rakendad jõudu, kuni see õnnestub, jah? Sa ei soovi, et veepudelil läheks halvasti, soovid lihtsalt vett kätte saada, jah? Nii ka psühhopaat inimestega. Sotsiaalne kiskja ei soovi õigupoolest inimestele ei head ega halba vaid oma elu rahulikult/ mugavalt ära elada - neutraalsus püsib vaid niikaua, kui keegi teele ette ei jää. Kui jääb ette, koristatakse ettejääja jah vahendeid valimata ja külmavereliselt eest. Lõpparved sotsiaalsete kiskjatega on tavaliselt psühholoogiliselt laastavad, sest maha jäävad neist tühjaks joodud pudelid ehk lõpuni ära kasutatud inimesed.

Hundid lambanahas - tundkem nad ära
Foto: http://davidmmasters.com/blog/wolf-in-sheeps-clothing

Sotsiaalsele kiskjale ei oma vahet, mis vahendeid ta oma vajaduste rahuldamiseks kasutab. Kas need vahendid on eetilised või mitte. Olgu selleks siis valed või oma kujutlusliku maailmapildi teistele vägivaldselt peale surumine - sagedasemaid, mida sotsiaalmeedias kohtan või lihtsalt rohkem tähele pannud olen, on matroniseeriv/patroniseeriv vägivald läbi domineerimise ja eneseülistuse. Näiteks debattides teemast mööda kirjutamine, meedias iseenese kujutlemine tugevama positsioonile vastates küsimustele, mida ei ole esitatud. Info segamine ja teemade sassi ajamine. Vastandlikud arvamused läbisegi samalt kirjutajalt. Kasutates oma autorlusena informatsiooni, mida ise ei ole loodud. Varastades teiste eluunistusi ja ideid (ideede ülevõtmist pean tegelikult heaks tooniks nii kaua kui viidatakse autorile ja tänatakse hea mõtte eest. Mina aga olen kohanud elus rohkem seda, et hea idee autorit püütakse mistahes võtetega eest koristada, et siis ise varastatud idee najal särada). Ja muidugi üks turunduse põhivõtetest - pidada olulisemaks sellest, mida öeldakse, seda, mida ütlemata jätta. Ehk siis mulje loomist. Ja pidada olulisemaks teksti sisust selle tooni - kui jätta mulje, et kirjutab teadja, ei oma tegelikult tähtsust, kas teksti sisu on üldse teemakohane või mitte. Sotsiaalmeedias reeglina ei süveneta teemadesse ja mulje jätmine on olulisem tõesest infost. Turunduse idee on luua eeldatav pilt, jättes ebasoodne informatsioon lisamata. Eks see kõik ole ju tegelikult tuttav, eriti ärimaailmas...

Mis mulle pähe ei mahu, on äärmiselt vastandlik asjaolu -  et sotsiaalsed kiskjad tegutsevad ka veganite seas. Vegan elustiilis, mis justkui peaks esindama kiskjatevaba (petu- ja üksteise ärakasutamise ning valevaba) kogukonda. Veganlus, kui vägivallavaba elustiil saab järsku iroonilise pöörde, kus osa loomi kaitsvaid inimesi peaks justkui loomade heaolu nimel asuma saaklooma kohale sotsiaalse kiskja jaoks, rahuldades tema kuulsusejanu/mugavusstsooni vms, mille järele too tulnud on. Selliseid võtteid sotsiaalmeedias kohates mõtlen sageli, et nii väga ma ka nüüd loomadest ei hooli, et lammaste pügamisest päästmise nimel ise sotsiaalse kiskja jaoks pügatavaks lambaks astun, kummardades tema psühhopaatlikke kujutelmasid. Ei - vegan elustiil algab armastusest ja õiglusest inimeste vastu ja jätkub lihtsalt võrdselt ka loomade vastu. Me ei jäta loomade õigluse nimel inimeste vahelist õiglust vahele! Vähemasti mina mitte. Psühhopaatlike omadustega inimesed vegan kogukondades vihjavad sageli sellele, et loomade ärakasutamise vastase kampaania nimel oleks neil justkui õigus inimesi ära kasutada ja infoga manipuleerida. Veelkord - võideldes loomaeetika eest ning püüdes loomi ausalt ja õiglaselt kohelda, tuleks kõigepealt alustada inimlikust eetikast ja inimeste ausalt ja õiglaselt kohtlemisest, eriti veganite kohtlemisest, kes päriselt igapäevaselt vägivallavaba elustiili elada püüavad ning juba sellega väärika kohtlemise igati ära teeninud on. Praegu kohtlevad sotsiaalsed kiskjad neid nagu idioote, keda oma tahtmist mööda pügada. Pidagem siis veganitest niipaljugi lugu, et ei püüa neilt endilt külmavereliselt seitset nahka seljast lõigata.