Millal ja kui palju on mõistlik kohvi tarbida

Hiljuti ilmus NutritionFacts.org netilehel video, mis räägib sellest, kas ja kellele võiks kohvi tarbimine olla kasulik. See on vaadatav: Siin

Videos on hästi lahti seletatud, miks osad inimesed näivad kohvi tarbimisest kasu saavat, teised aga pigem kahju. Kasu saavad kohvist need, kelle kehas ainevahetus töötleb kofeiini kiiresti (uuriti kohvi tarbimise mõju südame- ja veresoonkonnahaigustele), kahju need, kel aeglaselt. Töötlemise kiirus sõltub geenivariatsioonist, mille inimene sündides kaasa on saanud - kas kofeiini töötlev ensüüm töötab hästi või mitte. Kiired kofeiini metaboliseerijad saavad kasu kohvis sisalduvatest teistest koostisainetest, nt polüfenoolidest (teatud liik antioksüdante). Kofeiin tõstab ebatervislikult kõrgele adrenaliini taseme vaid aeglaselt kofeiini töötlevas kehas.

Leidsin end seda videot vaadates ka selle vähese inimgrupi seast, kellele suur doos kohvi tekitab unisust. Sama mõju on mulle ka energiajookidel - mitte, et ma neid enam ammu juba tarbiks, aastakümneid mitte, aga ülikooli ajast meenub kord, kui ennem eksamit tahtsin öösel oma töid viimistleda ja jõin alustuseks ära kaks energiajooki. Heitsin siis korraks voodile külili ja vedas, et hommikul eksam varasel kellaajal ei alanud, jõudsin ikka kohale. Väga hea unetinktuur, kui samas nii kahjulik ei oleks. Selle looga mu lühiajalised eksperimendid energiajookidega ka lõppesid. Ilmselt adrenaliini üledoos aitab omamoodi kehal hoopis välja lülituda. Kohvil aga on mulle olnud vastuoluline mõju. Ühest küljest on see olnud üle kümne aasta peamine tõukejõud, mille najal igapäevased toimetused tehtud saan, teisalt on selle aja jooksul mitmeid kordi tekkinud perioode, kus kofeiin mu kehale enam ei mõju ja ülitundlikkule inimesele omast keskkonnast tulenevat igapäevast kurnatust maskeerida ei suuda. Mõeldes veel sellele, et ülitundlikud inimesed/autistid kipuvad olema üsna kehvad toksiinide väljutajad, sain ülaltoodud videost aimu, et tõenäoliselt on mu keha üsna kehv kofeiini töötleja ja kohvist pea lõplikult loobumine on olnud mu jaoks õige otsus. Igapäevaselt adrenaliini kõrgel hoidmine kehas, kui seda töödelda ei suuda, viib lõpuks kofeiiniresistentsuseni, keha teatava apaatsuseni.

Samas mulle meeldib see tunne, mis lühiajaliselt peale kohvi joomist tekib, just siis, kui pole piisavalt pikka aega kohvi tarbinud. Selleks aga peab olema õige aeg. Õige aeg on kohvi jaoks minu arvates see, kui on võimalus kohvist tekkinud mõnusat enesetunnet ka nautida. Ehk siis mitte unarusse jäänud kohustuste likvideerimiseks või närviliste aegade mööda saamiseks või tööpäeva üle elamiseks või une silmist pühkimiseks. Sel juhul ei ole kohv mingi nauding. Hetkel joon ainsa kohvitassi pühapäevahommikuti, kui juhtun sel ajal maal olema. Pärast laupäevast sauna on keha nädalamõtetest puhanud, aega linnulaulu saatel pereliikmetega mõtiskleda ja niisama olla. Siis on mul aega ka kohvi mõju kehale tunnetada - meeleolu tõusu, seejärel aga tundidega tekkivat loidust ning päeva-kahe jooksul energia taskaalupunkti tagasi jõudmist. Niimoodi ennast jälgides saab ka aimu, kui pikalt üks ainus kohvitass keha energiataset mõjutada võib. Mitte mingil juhul ei hakka ma kohvi enam tarvitama kriitilistes situatsioonides, kuigi liigintensiivse maailmatunnetuse tõttu ma igapäeva elus vaid ühest kriisist teise kulgengi. Kiusatus kohvi abil end tuimestada on suur.  

Seega mu lühildane soovitus oleks hoiduda lisaks kohvi aeglastele metaboliseeriijatele kohvist kaugele eemale ka neil inimestel, kes kasutavad kohvi nö ellujäämise eesmärgil, et ülejõu käivas keskkonnas vastu pidada. Mistahes stimulandid ei ole pikaajaliselt toimiv lahendus ja lõpevad läbipõlemisega. Kofeiini võime tõsta adrenaliini taset mitte ei anna energiat vaid võtab keha energiavarudest (hädaolukorra energia, mis kehas vallandub, kui seda vaja peaks minema) võlgu, mis tuleb hiljem intressidega tagasi maksta. Kohvi igapäevaeluga toime tulemise eesmärgil juues tuleks mõelda, kas keha neid intresse ka maksta suudab. Minu keha ei suutnud. Ülejõu käiva elu korral on ainus lahendus enese kehtestamine ja sellisest elust keeldumine, mis nõuab elamiseks stimulante. Ja toimivamate lahenduste otsimine. Lihtne öelda, raske teha. 

Küll aga võib kohvitass kord-paar nädalas ka väsinumale inimestele sobida - juhul, kui osatakse valida selleks puhkuse ja lõõgastuse aeg, mil on võimalus kohvist tulenevat mõnusat enesetunnet ka nautida ning pärast kofeiinist taastuda.

Kahjuks ei suuda ma meenutada selle meeleoluka pildi algset allikat, et viidata
 - kunagi laadisin netist arvutisse, loodetavasti kellegi huve ei riiva, kuid vajadusel eemaldan.
Aga umbes nii näen ma kohvi tarbimisel mõtet :)