Vegan frikadellisupp

"Frikadellide" peamine koostis supis:
 portobello seened, kikerhernejahu, basiilik

Et kõik ausalt ära rääkida, siis ammu juba igatsen teha klimbisuppi. Sellist "kana"-klimbisuppi vegan versioonis. No supitegu on käkitegu, samuti pole problemaatiline valmistada gluteenivabad klimbid... aga "kana" - ilma sojata, ilma seitanita, ilma poe lihaasendajateta?

Ei. Seekordsed katsetused ei andnud mulle tulemuseks kana tekstuuri vaid üsnagi arvestatavad frikadellid - ehk küll veidi taignasema tekstuuriga, kui päris frikadellid, kuid supi sees üsna maitsvad ja mõnusat tummisust ning toekust lisavad. Mis seal´ s ikka, parem frikadellisupp peos, kui "kana"-klimbisupp katusel... Lihaasendajaid ma poest osta eriti ei soovi, nende koostised on liialt keerulised ja sisaldavad ka palju lisaaineid - ja tegelikult mulle lihtsalt meeldibki ise kõik vajalik algkomponentidest välja mõelda. Nö "cooking from scratch" inspireerib mind. Et oleksin vähem sõltuv poetoodetest, sellest mis, kus ja millal parasjagu saadaval on. 

Vegan frikadellide jaoks läheb vaja ca 3-liitri supi jaoks:

• 2 suurt portobello seent
• 2-3 basiilikuvarre lehed - võib katsetada ka muud maitserohelist või ka mugulsibulat, kuid mulle tundub, et antud pallikestele annab just basiilik sellist lihalaadset maitset juurde
• 100-110 g kikerhernejahu
• 1 spl käepärast õli
• 1 tl soola (taigen jääb padusoolane, kuid supis keeb see soolasus frikadellidest välja)

Frikadellide taigna jaoks lasen seened ja värske basiiliku pisikeses köögikombainis tükiliseks pudiks (mitte päris püreeks, vaid et väikesed tükid oleks), panen kaussi ning segan juurde õli, soola ning juurde nii palju kikerhernejahu, kui taigen vastu võtta suudab, vähemalt 100 g -  taigen peab jääma tihke, vedel taigen laguneb supis laiali. Seejärel tõstan lusikaga juba keeva supi sisse sobiva suurusega taignatükid (ca 1 tl taigent = 1 frikadell. Pigem panna väiksem teelusikatäis, sest frikadellid paisuvad supis päris kenasti ning väiksem frikadell küpseb paremini ka seest läbi). Keedan ca 20 minutit koos supiga veel. Frikadelle olgu supis palju, sest vegan supid on ilma kauviljabaasil lisanditeta arulagedalt lahjad. Ehk annaks taignale tekstuuri veel juurde, kui lisada veidi jämedalt purustatud päevalilleseemneid, kuid hetkel jäin antud versiooni juurde, mulle sellisest tekstuurist täitsa piisab.

Muu retsepti osas on supp nagu supp ikka. Köögiviljasupi sisse saab ju varieerida kõike meelepärast. Mina armastan lisada selle supi sisse ka mõned brokkoliõisikud. ca 3-liitrise poti supi jaoks läheb vaja:

• ca 4 keskmist või 3 suurt kartulit - kui öko, siis koorega, nii saab kartulist rohkem häid toitaineid kätte, mis keevad supi sisse
• 2 porgandit
• 1 keskmine mugulsibul
• ca 0,5 väikest porrut (mina panin 10 cm jupi suurest, pluss juurde veidi rohelisi lehti)
• 1 sellerivars
• brokkolit, türgi ube soovi korral - lisasin seekord ca 250 g külmutatud brokkoliõisi
• maitse järgi soola
• 2-3 spl käepärast õli
• värsket maitserohelist (peterselli, sibulat, tilli, murulauku)

Hakin sibula, porru ja porgandi ning praen veidi õlis. Seejäral lisan teised hakitud köögiviljad, kallan peale keedukannus keema aetud vee ja kui vesi ka potis juba keeb, siis tõstan lusikatäie-haaval frikadellide taigna sisse. Frikadellide küpseks keemiseks kulub ca 20 min. Soola kah vahepeal lisada ja valmis ta ongi. Serveerin värske maitserohelisega, hetkel on lemmikuks murulauk.

Frikadellide lähtematerjal valmis pandud. Väikeste koguste jaoks kasutan
oma superkäepärast iidaegset miniköögikombaini, mille ca 15 aastat tagasi
juba teise ringi kaubana ostsin. Küll mõned asjad ikka kestavad ja kestavad! :)

Purustatud seened ja basiilik, juurde läheb õli, kikerhernejahu ja sool

...sest prepareeritud köögiviljade tekstuur on lihtsalt nii ilus. Pildilt puudub varssellerijupp,
mis läks lõpuks ka supi sisse. Taga kausis "frikadellitaigen". Ja kui mahekartul - siis ikka
koorega.

Ja valmis ta ongi. Tegelikult on pildilt olevalt koguselt juba
üks kausitäis pihta pandud.