Vegan gluteenivaba vormisai

Peamised koostisosad: hirsijahu, kookosjahu ja tärklis

Periooditi komistan soovi otsa teha söögiks tavalisi võileibu. Õigemini siis - saiu. Tavaliselt tormangi poodi ja laon korvi Schär gluteenivaba miteviljasaia, Bon Vegan vorstiviilud, mõne vegan juustuviilupaki ja ehk veel mõne määrde. Aga kahjuks tajun, et ka gluteenivabade toodete puhul kipun neid liialt palju sööma, enamasti kulub mul pooliku Schär saia pakk korraga ühe õhtu või lühemagi aja jooksul ära - süües justkui kasvaks isu, söön ka siis, kui kõht enam tühi ei ole ja see tundub vale. Eriti, kui selliste võileibade hind kujuneb eritoodete tõttu röögatuks. 

Vahel kadestan inimesi, kes endale mugavustoitu mitmeid kordi odavamalt lubada saavad (Nt süüa gluteeniga saia. No lihatooteid tarbida soovivaid inimesi ma jah ei kadesta eetika tõttu ja lihast vorstitoodete odavus tundub väga ebaõiglane loomade suhtes, kes on terve oma elukogemuse selle kraami pärast raisanud) ning kelle jaoks söömine on hästi lihtne. Tehaksegi hommikuks kohvi kõrvale juustusaiu, lõunaks võetakse kusagilt söögikohast lõunapakkumine supi või prae näol, õhtul kodune pajaroog vms. Kui palju mõttejõudu niimoodi vabaks jääb! Minu jaoks on lihtne ainult see õhtune pajaroog - muu tuleb kaela käänates enamasti taasluua, et toitu normaalselt suhtuda saaksin. Olen varasemalt vaadanud neid inimesi, kel sai kodus seisma jääb, nagu UFOsid - et kuidas see võimalik on, et nad seda korraga ära ei söö? (Mul on kusagilt jäänud meelde, et gluteeni mitte taluvad inimesed käituvadki sageli seda sisaldavate toodetega sõltuvuslikult - kuid ma ei tea öelda, kas see on ka tõsi.)

Läbi mitme aasta olen vahel katsetanud kodust saiategu - luues erinevatel eeskujudel hulga kivikõvade saiade retsepte, millega paras päid puruks visata (ilmselt enamikule gv saiameistritele tuttav teekond). Kui mitte otse ahjust tulles, siis hiljemalt järgmisel päeval. Praeguseks saan aru, et gluteenivabade saialiste võtmekomponent on tärklis, mis muidu rasked GV jahumaterjalid kergemaks muudab, saia puhul tasub ehk lisada sõmerust hoidvaid komponente - kookosjahu tundub selleks hetkel sobivaim. No minu eelis vähemasti on, et seda päris õhulise tekstuuriga pehmet saia teha ei soovigi, pigem sellist tihedama tekstuuriga varianti - et mõni viil täidaks kõhtu ja tunneksin, et rohkem tõesti ei soovi.

Vaja läheb:

• 170 g hirsijahu. NB! Selle saia jaoks ei sobi hästi see pruunikas täistera hirsijahu, mis hetkel enamikes poodides, nt Selveris või Bio4You-s, müügil on. Kasutan Hüper-Rimides saadaval olevat tavalist hirsijahu, oluline on et see oleks see kegem ja kollakas variant. Gluteenivabad saiad kerkivad isegi halvasti ja täisterajahu takistab kerkimist veelgi.
• 200 g kartulitärklist (kasutan seda: Siin , sest on mahe. Hoiab niiskust saias)
• 70 g kookosjahu (müügil lahtiselt osades Biomarketites, aitab saial jääda piisavalt sõmer, et lõigata)
• 1,5 tl soodat
• 1,5 tl tl sidrunhapet (Mina jahvatan terad veel jahvatis pulbriks, et soodaga hästi reageeriks. Samas küpsetuseks mõeldud sidrunhape, nt Santa Maria väikeses pakis olev toode, on juba piisavalt peen, kuid suuremates ca 500 g pakkides müüdav teraline sidrunhape vajaks jahvatamist)
• 2 spl psülliumi, ca 8-10 g (müügil lahtiselt näiteks Biomarketis - kes seda igapäeva elus ei kasuta, saab prooviks väheses koguses osta). Antud retsptis on psüllium (teise nimega india teelehtede seemnete kestad) oluline, kuna sai jääb muidu lõikamiseks liiga pude
• 0.75-1 tl soola
• 15 g kodus käepärast olevat õli või rasvainet. Olen aastaid kasutanud oliiviõli, kuid tekkis küllastus sellest ja nüüd on vahelduseks kasutusel ökorapsiõli.
• ca 550-600 g vett
• Vormi määrimiseks rasvainet ja veidi jahu, et vorm seestpoolt jahuga katta - aitab saial paremini vormist välja tulla
• Soovi korral lisada kuivatatud tomateid, kuivatatud ürte nt basiilikut vms (olen vahel sügiseti kehvemad tomatid kasvuhoone ülejääkidest dehüdreerinud ja siis talveti saia sisse ära kasutanud. Praeguse hetkel mul neid ei ole ja teen saia niisama)

Leivavormina kasutan seda vormi: Vaata siit (valikust leivavorm: keskmine)

See on 1-liitrine vorm, mõõtudega 11 cm laius, 21,5 cm pikkus ja sügavusega 8 cm. Retseptis toodud kogused sobivad umbkaudselt sellise või veidi suurema vormi sisse.

Psülliumi ja vee segan saiateo alguses eraldi kaussi veidikeseks seisma - et sel oleks aega vedelikus paisuda ja geel moodustada. Kuna saiataigen valmib üsna kähku, on mõistlik ka ahi kohe sooja panna. Ülejäänud kuivained segan omavahel teise, suuremasse kaussi ja lisan seejärel psülliumiga geeljaks muutunud vee ning õli. Seejärel määrin küpsetusvormi kookosõliga ja katan määritud pinna vormi seest veel suvalise jahuga (mulle eeldib kasutada enda jahvatatud tatrajahu, sest see on veidi teraline), et sai pärast küpsemist vormist paremini välja tuleks. Küpsetan 210-220 kraadi juures 60-75 minutit - päris täpset valmimisaega ei saa kirja panna, sest ahjud on kuumuse osas erinevad. Tasub küpsemise ajal kontrollida, kas pealt on sai kuldpruun ning puidust grillvardaga proovida, kas taigent jääb torgates selle külge. Kui varras jääb taignane, vajab sai veel küpsemist. Mõistlik on grillvarras pärast kasutamist leotada ja pesta, nagu puitlusikatki vms - nii ei lähe igal küpsetamisel üht uut varrast raisku.

Purkide arutlusring teemal: "Kuidas saada saiaks?"

Vasakul kokku segatud kuivained, paremal psüllium veega

Taigen ja ettevalmistatud vorm.
Õigupoolest on see taigen nii tihe, et vormi ei vajagi. Aga mulle
meeldib vormisai kuju tõttu - saab paremini katet peale laduda

Ahju minek. Pildil ka Rimi hirsijahu pakk, millest hea sai tuleb.

Ahjust tulek - veidi peale piserdatud vett, et koorik liiga kõva ei jääks ja rätiku alla jahtuma

Kuna sai kerkis seekord väga palju, panin talle kaubanduses oleva saia eeskujul nimeks Muhkel

Muhkel juustu, redise ja murulauguga

Ma ei tea ise ka, miks - kuid antud saia söömisel piirdun mõne viilakaga ja homseks jääb ikka ka midagi alles. Kuigi kokkuvõttes sellise saia hind poe gluteenivabast saiast odavam ei tule (öko kartulitärklise tõttu) Aga see sai on selline tihe ja täidab hästi kõhtu... ei ole nii, et kohe kogu sai korraga pintslisse ja läinud. 

Valmis saia panen tavaliselt viiludeks lõigatuna sügavkülma, et see vajadusel sulatada ja ehk pannil veidi pruunistada. Sest ega neid tärkliserohkeid saialisi ka igapäevaselt ülemäära tarvitada pole mõtet.

Gluteenivaba vormileiva retsepti aga leiab: Siit